Euroopa 16.- 19. sajand
rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Selline areng oli igati loogiline. Euroopa
kultuuritraditsioonis oli kõik enamasti seotud relvastatud jõududega, lahingutega ja
sõdadega. Ühiskonna kõrgkiht formeeruski kui sõjaväeline seisus. 17 sajandi
palgasõjavägiarauusaegses Euroopas peeti aadlikele seisukohaseks üksnes
sõjaväeteenistus ning alles 18. sajandil muutus aadel teenistusseisuseks laiemas
plaanis ning leidis rakendust tsiviilaladel. Tänutäheks sõjaväeteenistuse eest vabastati
aadel riigimaksudest, kuna arvati, et aadlikud maksavad seda verega. Oli juurdunud
mõte et väejuht peab olema aadel. Vägede juhtimine nõudis ka kindlaid oskusi ja
teadmisi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise
hariduse järele.Esimesed sõjakoolid loodi 15. sajandil algul oli tegemist õppeüksusega
kus kogenumad sõjamehed õpetasid nooremaid. 16.-17. sajandil hakati looma
annaabi.ee 
