St saksamaa puhul Versailles´i rahuleping piiras riigi militaarset suveräänsust. Sama tähendus oli ka Jaapaniga II maailmasõja järel sõlmitud kapitulatsioonilepingul. Täiesti omapärane oli pärast II maailmasõda sõlmitud Austria riigileping, millega taastati rahvusvahelise õiguse subjektina Austria riik. (kõik riigid peale Mehhiko tunnistasid seda). Selle lepingu poolteks olid sõja võitnud liitlased ja Austri enda ajutine tsiviiladministratsioon. RÕ-lik tähendus avaldus nt selles, et selle lepinguga kehtestati Austria 1920.a Kn, reguleeriti Austria kodakondsust, kehtestati Austria kohustuslik neutraliteet ja keelati Austrial tulevikus Saksamaaga ühineda. (toetus Saksamaaga liitumisele 1938.a võis olla ka suures osas vabatahtlik, kuigi jah, pisut pealesurutud ajalooõpikutes näidatakse seda täielikult pealesurutud ja võltsitud liitmisena, anslussina).
etnilise tagapõhjaga vastaste vangistuseks; Ausschwitz-Birkenau, kus gaasikambrites plaanipäraselt tapeti juutidest ohvreid ja samuti suur hulk mustlasi; Auschwitz-Buna, mis oli orjatöölaager keemiatööstuse jaoks. Riigi Julgeoleku Peaamet (RSHA) mängis juhtivat osa genotsiidi üleüldises organiseerimises, k.a ohvrite surmalaagritesse saatmises. Lisaks osalesid holokaustis politsei, teised Saksamaa valitsusasutused, tsiviiladministratsioon ja Saksa armee – tegelikult kõik Saksa valitsuse osad ja Saksa ühiskond. Tähtsust, mida natside juhtkond omistas Euroopa juutide hävitamisele, illustreerib fakt, et 1944. a kasutati ressursse, mis oleksid olnud otsustavad sõja edu suhtes, juutide deporteerimiseks Kreekast või Ungarist Auschwitzi surmalaagrisse. Samal ajal püüdis Julgeolekupolitsei kaotada oma tegevuse jälgi, kaevates massihaudadest välja surnukehi ja neid ära põletades
annaabi.ee 
