Armeenlased ja Eesti
Abovjan kirjaniku ja pedagoogina.
Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud
armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus
moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia
kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna
kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi
kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on
sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad",
,,Tsitsernak", ,,Armeenia vein", ,,Armeenia neiud" ja ,,Tõstkem klaase,
sõbrad", mis said hiljem üldrahvalikuks. Õpingud lõpetanud
üliõpilased siirdusid koju tagasi ning tollane kaasmaalaskond lagunes.
Hatshatur Abovjan
Armeenlaste järgmine Eestisse saabumine 1870. aastatel oli taas
seotud rahvusvaheliste suhete teravnemisega. Vene-Türgi sõja järel
toimus nn Türgi-Armeenia uus jagamine, mis sai kinnituse Berliini
kongressil 1. juunil 1878. Armneenia delegatsiooni kongressile ei
lastud
annaabi.ee 
