Keskaeg - kirik
kui varasemalt oli rist pigem lunastusttoov piinariist.
Teiseks vaimsuse komponendiks on Maarja-austus. Jumalaemale on pühendatu kõik
ordu kirikud ja paljud kloostrid kannavad tema nime. Bernard iseloomust Maarjat kui
,,veejuhet", mis jumalikku armu edasi kannab.
Oluline askeesi (enesepiitsutamine), palve, vaesuse ja lihtsuse (ühised magamissaalisd)
kõrval veel see, et kloostrisse tulek pidi sündima läbi isikliku otsuse, mitte läbi
vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar.
Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati
skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette
näidata nii silmapaistvaid õpetajaid kui kerjusordudel (dominiiklastel, frantsisklastel).
Majandus: Kloostritd olid rajatud kõrvalistesse maanurkadesse, mis nõudis
isemajandamist. Selleks oli õigus kloostritel maavaldusteks (maa, voolavad veekogud
jne)
annaabi.ee 
