Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori oksiidid on happelised. Fosfori vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerijad. Eesti fosforiit on oobolusfoforiit, mis tekkis ordoviitsiumi meres elanud käsijalgsete(perekond Obolus) fosfaatseist karpidest. Maardu Keemiakombinaadis kaevandatakse fosforiiti karjääris. Tähtsamad maardlad meie vabariigis paiknevad Maardus, Tsitres, Toolses, Aseris, Saksas ja Narvas. Maailma suurimad apatiidivarud paiknevad Koola poolsaarel. Avastamine Teatavasti olid alkeemikute
soo. Vähesed madalsood on tekkinud kunagiste rannajärvede ja järvikute kohale, sinna, kus jääjärveline savi asub maapinna lähedal. Neist suurimad on kuni 2,4 m paksuse turbakihiga madalsoo Virve küla lähedal ning kuni 1,2 m paksune Linaaia soo Juminda põhjaosas. Rannikumadalik piirneb lõunast klindiga, mille jalamil avaneb rohkesti allikaid, mille ümber on kujunenud allikasood. Neist tähelepanu väärivamad on Muuksis ja Tsitres, allikasoid asub ka Koljaku ja Oandu rannaastangu all. Klindi servale jääv Kahala soo paikneb Joldiamere laguuni nõos, ümbritsedes samanimelist järve. Soo pindala on 353 ha ja sellest ligi poole moodustab madalsoo. Viru raba (235 ha) paikneb kunagise Litoriinamere laguuni kohal loode-kagusuunalises nõos. Uuemõisa e Vanasilla soo (864 ha) ja Laukasoo (1391 ha) paiknevad lamedas nõos Viitna-Valgejõe servamoodustiste vööndist põhja pool
annaabi.ee 
