Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
Sellesse laia rakendust leidnud
kontseptsiooni pisut süvenedes on võimalik aru saada, miks Pareto küll tunnustas
marksistliku materialismi lähte-eeldusi, kuid eitas kategooriliselt otse kui võlujõul saabuvat
klassivõitluse lõpplahendust. Ta oli üks esimesi, kes käsitles ühiskonna arengut pidevalt
vahelduvate tsüklitena, kus järgemööda valitsevad riukalikud ,,rebased" (või liberaalsed
oravad) ja lepitamatud ,,lõvid" (populistlikud ninasarvikud).
Enim tsiteerituks on aga tõenäoliselt osutunud tema varasem tippteos ,,Manuale di economia
politica" (1906) ning eelkõige seal sisalduv tähelepanek, et kahekümnele protsendile Itaalia
elanikkonnast kuulub kaheksakümmend protsenti omandist. Nn. Pareto printsiibi ehk 80/20
põhimõtte tegi hiljem kuulsaks juhtimisguru Joseph M. Juran ning selle väga laialdast
rakendumist on ka hiljem korduvalt tõestatud.
Suurte sotsiaalteoreetikute jälgi ajades ei pääse kuidagiviisi mööda Max Weberist, keda