Filosoofia materjale
, keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus
rahvusvahelises ajaloolisfilosoofilises praktikas peamiselt tänu saksa filoloogi Hermann
Dielsi (18481922) klassikalisele kogumikule "Eelsokraatikute fragmendid" (Die Fragmente
der Vorsokratiker, 1903). Eelsokraatikute käsitlusi võib väga tinglikult jagada kaheks:
filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide käsitlusteks. Sümboolselt oleks see eristus tagasi
viidav juba antiikaega, kus meil on tegu otseste tsiteerijate ja filosoofiliste analüüsijatega (vt
allpool Eelsokraatikute allikad).
Eelsokraatikute allikad
Allikad eelsokraatikute filosoofia kohta jagunevad otseseid tsitaate ja tunnistusi sisaldavateks.
Vahendajateks on olnud filosoofid ja hilisemad kreeka kirjanikud. Viimastest ei tundnud kõik
sügavat huvi mõtteajaloo vastu. Suuremateks otseste tsitaatide vahendajateks on olnud
neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2.
saj p. Kr