Tallinna tekke problemaatika
sootuks 1239.
Aastal 1234 saatis paavst Gregorius IX Riia piiskopile Nicolausele ning mõõgavendadele ja
Riia kodanikele tsitatsiooni, mis käsitles piiskopi ja mõõgavendade õigusrikkumisi, tuginedes
ilmselt legaat Alna Balduini andmetele. Tsitatsioon kritiseerib mõõgavendade veriseid akte
Rooma kiriku vasallide vastu, ning Ojamaa kaupmeeste Eestisse toomist ja seega kohalike
vastristitute maade ärajagamist. Tähelepanu väärib tsitatsioonis lõik, kus mainitakse, et
mõõgavennad röövisid kodanike majakraami. Järelikult pidid Tallinnas olema mingid kodanikud
ning see ongi ainus käesolevas dokumendis leiduv tõsine tõend linnalisest asulast Tallinnas. See
aga tõendab, et Tallinnas oli kodanikkond enne Ojamaa kaupmeeste saabumist.
Aastal 1236 andis Gregorius IX Modena Wilhelmile legaadivolitused Rävalas, Harjus, Virus
ja Järvas,mainides seejuures kogu Tallinna kindlustust, nimetamata mingit linna. 1237. aastal