Onomastika, nimekorraldus
nimepildist. Praegustest nimedest sisaldab võõrortograafiaga osi 23,2% (nt
Carlos kohvik, Karl Friedrich Restoran, restoran Cathedral, hotell Central, El
Mare restoran; Green kämping). Võrreldes 1960.1990. aasta nimedega on
võõrortograafiaga nimede osakaal tunduvalt suurem. Muutus on olnud
suhteliselt kiire ja järsk ning võõrapäraste nimede hulk on suhteliselt
silmatorkav. Võrreldes praegust olukorda 1920. ja 1930. aastatega, mil
tsitaatortograafias nimesid oli 42,6% ja 34,7%, ei ole siiski põhjust praegustele
ettevõttenimedele ette heita eesti keele positsioone ohustavat võõrapärasust.
Eestipäraseid, s.t omasõna struktuuriga nimesid (nt Lõokese restoran,
Merekivi hotell, Musta Kassi Baar, Sõõriku kohvik, Vana Villemi Pubi, Valge
Hobu Trahter) on 20. sajandi teisel poolel ligi poole rohkem kui 1920.1930.
aastatel. Kõige rohkem (64,3%) oli omasõna struktuuriga nimesid Nõukogude
ajal, kõige vähem 1920. aastatel (26,5%)