Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Reisis palju Euroopas. Tegutses ka B linnapeana mingi aja. Samas teada
ka, et kodusõjad, mis selleks ajaks olid käimas, masendasid teda. Eitas militaarset
fanatismi. Ja ka idoloogilist fanatismi, mis selle taga oli. 1572-1588 tema esseed.
Renessanssi kriis/lõpp Euroopas. Essee pikkus ei ole kunagi määratud. Paar
lehekülge võib olla, aga mõni on ka lausa raamatu mahus. Essee ei püüagi olla
teaduslik käsitlus. Vastandub teaduskirjandusele, mis ei välista kokkupuudet. Ei ole
ranget tsitaadiaparaati ja alapeatükkide liigitust, viitesüsteeme.
Humanistliku joone jätkaja, aga toob sisse mõnegi uue joone.
Raymond Sebond astub välja antropostsentrismi vastu. Katalaani päritolu
filosoof 15. saj-st. Temalt sai M ideid.
Elu tervikuga kooskõlas olemine on M puhul oluline. Kasutatud on ka
epikuurliku filosoofi mõistet tema puhul. Elu ülim nauding on olla loodusega
kooskõlas.
Essee on vormilt vabam ja ei eelda teaduslikku viiteaparaati. Ei ole katset