Begiinid
Umbes 1180.
aasta paiku hakkas Põhja- Euroopa linnades tekkima usulisi
naisühendusi, mille asutajateks olid vallalised või lesestunud
naised. Neid naisi kutsuti begiinideks ja neist ma siin
referaadis kirjutangi.
Begiinid
13. sajandil oli begiine Saksa ja madalmaade linnades
juba tuhandeid. Begiinid ei andnud pidulikku kloostrivannet
ega kuulunud usulistesse reegelkondadesse, ehkki
tegutsesid teinekord koos tsistertlastega ja
kerjusvennaskondadega. Begiinid elasid kas oma kodus või
ühistutes, ei kandnud nunnarüüd ja liikusid ilmalikus
maailmas vabalt ringi. Begiinid olid probleemiks nii kirikule
kui ilmalikulegi kogukonnale, sest neil puudus abielu või
klooster, mis oleks neid ühiskonnaga sidunud.
Begiine ja nende meessoost "kolleege", begarde võib
vaadelda kui apostlite elu ilmalikke jätkajaid, kes kristust
matkides püüavad elada vaeselt ja talitsetult.