Eesti keskaeg
Areng algas alles 13saj ja ei jõudnud saavutada
diferentseeritust nagu Läänes (ei ühtki benedikltaste kloostrit, tsistertslasi ka vähe).
Piiratud majanduslikud võimalused. Ressursse vähe.
Ühiskondliku eliidi osatähtsus väiksem, ordu ei läänistanud ka. Puudus püsivus, kus perekond seotud
altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega.
Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster.
Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus.
Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj.
Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis.
Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad.
Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka.
Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule.
annaabi.ee 
