Toiduained
Prantsusmaal Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadest sampanjameetodil
(veini teistkordne kääritamine toimub paksuseinalistes pudelites, aga mitte mõnes
muus taaras). Tavaline sampanja peab laagerduma vähemalt üks aasta, vanema
aastakäigu sampanja 3...10 aastat. Oluline sampanja tunnus on see, et mullid
jooksevad vertikaalselt üles, nad on väikesed ja tihedalt koos. Kõik mujal valmistatud
vahuveinid, tehakse nad siis kas sampanja- või tsisternmeetodil, ei ole sampanjad.
Üks paremaid vahuveine on Odessa sampanjavabrikus sampanjameetodil valmistatud
53
toode. Saksa vahuveine nimetatakse sektiks, Itaalia vahuveine spumanteks ja
Hispaania vahuveine gavaks.
Valmistamise piirkonna alusel võib veinid jaotada Vana Maailma (Euroopa, Põhja-
Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia riigid) ning Uue Maailma (USA, Argentina, Tsiili,
Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus Meremaa) veinideks.