Keskaeg
Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku
ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses
mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud
paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka
esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad-
>usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi,
Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks
jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku
haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende
hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi
annaabi.ee 
