Anu Välba
keelt õpetanud pedagoog Linda Kolk kasutab Anust rääkides vaid ülivõrdeid
rääkides, et ta oli hoolas, püüdlik ja rõõmsameelne laps. Väsimatu pioneer ning
klassi priimus, kes õppis viitele. Eriti tõstab õpetaja esile Anu head kasvatust.
Anu on enda kohta ise öelnud, et on liialdusteta täiesti tavalise Tori kodu täiesti
tavaline laps, keda vanemad panid klaverit õppima, kuid kes selle asemel väljas
meelsamini luurekat mängis ja kanadele tsirkusetrikke õpetas. Muusikaõpingud jäid
katki ja kanad trikke selgeks ei saanud. Suure tühjuse asemele tulid rahvatants ja
näitering, kergejõustikutrenn ja muud ringid. Ta mäletab selgesti oma esimest
iseseisvat reisi rongiga Tallinna, kui tuli majanduskooli pabereid tooma. Täiesti üksi.
Oli siis kuueteistkümneaastane. Talle oli tõsiseks katsumuseks jõuda Balti jaamast
,,Estonia" teatri juurde trollipeatusse. Küsis teed igal tänavanurgal. Nüüd on ta
annaabi.ee 
