Maateaduste alused (kordamisküsimused)
sadade meetriteni aastas. Järskudel nõlvadel paiknevates lamedates
lohkudes kujunevad rippliustikud, mis nagu ripuksid kaljuseintel.
Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi
amfiteatrikujulisi nõgusid, mille moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust
väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite
pikkused (Fedsenko 72 km, Zarafson 68 km) järsuveerulistest
orulaienditest (tsirkuseorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge
ehk trooge. Need on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud,
mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud.
Mandriliustikud Polaar- ja lähispolaarkliimas, kus lumi aeglaselt sulab ja
aastaringi on jahe, võib igilumi ja jää kuhjuda tasandikulegi. Jääkuhjatis
kasvab keskelt paksemaks, omandades kupli kuju. Jää hakkab väga
aeglaselt liikuma kupli keskosast
annaabi.ee 
