29. Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust. Vedelike segamiseks kasutatakse mahulist aparaati, mis on varustatud kompressori või ventilaatoriga. Mahutis oleva vedeliku segamine toimub õhu või inertse gaasiga. Sobiva võimsusega ventilaatori / kompressori valikuks peab teadma segamiseks vajalikku õhu kogust ning õhule avaldatavat rõhku. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator ning seda rohkem kulub elektrienergiat. 30. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust. Antud meetodil segatakse vedelikke mingis mahutis tsirkulatsioonpumba abil. Segamisprotsessi saab ühendada ka vedeliku puhastamise ja jahutamisega. Sellisel juhul kasutatakse liinis täiendavat filtrit ning jahutit. Vajaliku tsirkulatsioonpumba võimsus ja elektrienergia kulu protsessis sõltub: pumba tootlikkusest, pumba poolt tekitatavast survest ehk tõstekõrgusest ning pumba tüübist ja selle kasutegurist. 31
Segamise valik sõltub aine omadustest, viskoossusest, mida tahetakse saavutada jne. 3. Kirjeldada pneumaatilise segamise olemust. Kasutatakse madala viskoossusega või peene puitsematerjali segamisel, nt pulbrid. Viitab õhule või gaasile. Kasutatakse mahulist aparaati, kompressori või ventilaatoriga varustatud. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator. 4. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust. Kasutatakse soolamisprotsessi kiirendamiseks, segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks. Segatakse mahutis tsirkulatsioonpumba abil, et kihid seguneksid. 5. Kirjeldada vähemalt kahe mehaanilise segamise meetodi olemust. Lusika või kulbiga segamine. Jäätisesegud, söödasegud (puistematerjali segamine) – mahuti pöörlema. Propellersegisti kasutamine, vähemviskoossed ained. On ka ankursegurid ja raamsegurid. 6
annaabi.ee 
