maakontuuris (maatoru, kollektor) ringlevat vedelikku soojendab pinnases salvestatud | 11 päikeseenergia mõne kraadi võrra. Soojuspumba sees muundatakse need mõned kraadid soojusvahetite ja kompressortehnika abil soojusenergiaks, mis siirdatakse edasi soojusjaotussüsteemi, kas siis põrandaküttetorudesse, radiaatoritesse või soojaveeboilerisse. Elektrienergiat on vaja üksnes kompressori ja tsirkulatsioonipumpade töös hoidmiseks. Ühe kilovati ostuenergiaga võime siirdada kütteks kaks kilovatti või enam looduslikku (tasuta) energiat, soojustegur võib ulatuda üle 300. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi ja suvel ruume jahutada. Seega on ühe süsteemiga võimalik kütta või jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett (Kivinukk & Staak, 2008). Soojuspumbasüsteemi jaoks vajaminev taastuv soojusenergia hulk sõltub maja geograafilisest asukohast ja maja soojapidavusest
aastatel, kuigi sellele terminile vastav küttesüsteem on eksisteerinud juba pikka aega. Nõukogude perioodil lihtsalt 39 ei olnud vajadust kaug- ja lokaalkütet omavahel eristada: katla paigutamist köetavasse paljukorterilisse elamusse piirasid nii ohutustehnilised nõuded kui algeliste kütte- seadmete poolt tekitatav suur müra. Isegi küttesüsteemi tsirkulatsioonipumpade müra oli nende madala kvaliteedi tõttu nii suur, et ka normdokumentide järgi neid majadesse paigaldada ei soovitatud. Praegu on igat tüüpi küttesüsteemi korral võimalik kasutada kaasaegseid tehniliselt kõrgetasemelisi seadmeid ja seetõttu on kaug- ning lokaalküte muutunud konkureerivateks kütteviisideks. Kaugkütte eelised: · On võimalik kasutada odavamaid kütuseid ja soojusallikaid. Suurtes katlamajades on mugav kasutada
annaabi.ee 
