Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1.7 Heitgaasi hapnikuandurid 1.7.1 Tsirkooniumandur
antakse mootrile õhku või vastupidi vähendatakse kütuse kogust. Külma mootori korral on segu rikkam, kuna soodustab tõhusamat külmkäivitust. Kohe peale mootori käivitumist peab korras mootori ja aju korral kohe mootori pöörlemissagedus vähenema. Töösooja mootori korral on küttesegu muutunud lahjeimaks, kuna soojemas keskkonnas on kergem kütust plahvatama panna kui jahedas. andureid on kolme erinevat tüüpi tsirkooniumandur, titaanandur ning lineaar e, lairibaline andur. Mootori kõige opitmaalsemat segu nimetatakse stöhhiomeetriliseks seguks(ideaalne kütuse ja õhu segu, et kõige efektiivsemalt mootor töötaks = 1,0 Õhk/kütus = 14,7/1) Mootori temperatuuri andur, ehk mootori jahutusvedeliku temperatuuri andur. Tavaliselt kasutatakse sissepritsesüsteemide puhul NTC (Negative Temperature Coefficient) termistore, millel temperatuuri suurenedes takistus väheneb. Erinevatel autodel võib olla kuni
annaabi.ee 
