jt. vääriskividena, mis on osaliselt tuntud juba antiikajast. Eluslooduses leidub vähe , nt kogu inimorganismis sisaldub vaid ~ 1 mg tsirkooniumi. 2. AJALUGU 2.1. Nimetus ja avastamine Elemendi nimetus tuleneb tema ammutuntud põhimineraali tsirkooni nimest. Tsirkooni nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast zargun (kuldkollane). Zr avastajaks peetakse saksa keemikut Martin Klaprothi, kes eraldas 1789 esmakordselt tseiloni tsirkoonist ,,tsirkooniumimulla" ehk tsirkooniumdioksiidi. Vaba (ebapuhta) metalli sai 1824 rootsi keemik J. J. Berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga. Küllalt puhtal kujul said tsirkooniumi metallina alles 1925. a Madalmaade teadlased A. E. van Arkel ja J. H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil. 3. SAAMINE Tööstuses saadakse tsirkooniumi mitmel meetodil(eri riikides on nende osakaal erinev), millest peamised on järgmised:
hea löögisitkus, kuid väike tugevus. Nimelt Al2O3 ja m-ZrO2 soojuspaisumistegurite erinevuse tõttu (m.ZrO2-l on väiksem) tekib jahtumisel m-ZrO2 ümebr hulgaliselt submikropragusid. Löögil energia hajub paljude mikropragude levimiseks ega koondu ühe magistraalprao arenguks. Optimaalne on 15% m-ZrO2 sisaldus Al2O3-s. b)ZrO2-keraamika ZrO2 on üheks perspektiivikamaks keraamiliseks konstruktsioonimaterjlaiks tänu suurele tugevusele ja purunemissitkusele. ZrO2 saadakse tsirkoonist (ZrSiO4) kuumutamisel 1680°C mils tsirkoos laguneb. Suur tugevus ja löögisitkus tuleneb ZrO2 kristallivõre ehitusest. Nimelt sõltub puhta ZrO2 kristallivõre tüüp temperatuurist: - kuni 1170°C on stabiilne monokliinne kristallivõre - vahemikus 1170-2370°C on stabiilne tetragonaalvõre - üle 2370°C on stabiilne kuupvõre Faasimuutus tetragonaalne monokliinne on martensiitse iseloomuga, millega kaasneb 3..
annaabi.ee 
