eeltuumsed, nad valitsesid Maad kaua aega, seni kui ilmusid tuumaga organismid – eukarüoodid. Elusorganismidele on iseloomulik arenemine ehk evolutsioneerumineMikrobioloogia I 2017 Geokeemiliste mõõtmistega on Maa vanuseks määratud ~ 4.6 miljardit a. Kõige vanemad mineraalid, mis Maalt on leitud, on 4.4 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid. Vanimad settekivimid ( ca 4 miljardit aastat vanad) on leitud Gröönimaalt (Isua setted). Settekivimid on eriti huvitavad seetõttu, et see näitab, et sel ajal oli juba olemas vesi vedelas olekus. Geoloogid leidsid Isua setete (grafiidi) C-isotoopset koostist uurides, et nad võisid olla tekkinud elusorganismide (mikroobide) osalusel. Elusorganismid eelistavad kerge (C12) isotoobiga CO2 (see on liikuvam) C13 isotoobiga CO2-le seda orgaanilisse ainesse sidudes
MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2
jagunenud kaheksa planeedi vahel. Maa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute põhjal 4,566 miljardit aastat. Maa tüüpi planeetidel toimus tuuma ja vahevöö eristumine juba nende arengu algstaadiumil. Maakoore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, sõltudes otseselt planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast. 3. MAAKERA TEKE Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale.
annaabi.ee 
