vähemalt 500 kilomeetrit. 2. Reljeef Põhivärvus Kuul on tumehall, leidub ka rohekaid ja pruunikaid toone. Kuu pinnal olevaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Mered on põhiliselt madalad suhteliselt tasased alad, kus on kaatreid, pragusid ja valle; vett neis ei ole. Mandrid on rohkem liigestunud pinnamoega ja kõrgemad(suhteline mägede kõrgus kuni 9 km-ni), seal esineb ka rohkem kaatreid. Suuri lameda põhjaga kaatreid nim. tsirkideks. Kuu nähtava külje pindalast hõlmavad mered u. 30%, tagaküljel on neid ainult 3%. Maale nähtaval küljel, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku(merd) nimetavad astronoomid Tormide ookeaniks. Lisaks on pandud veel nimesid tagaküljel asuvatele meredele, ntks Moskva ja Unistuse meri. 4 3. Kuu pinnas Esimeste automaatjaamade laskumisega Kuule kinnitati, et Kuu pind osutus kaetuks
Mered on suhteliselt tasased madalad alad (läbimõõt kuni 1000km), kus on kraatreid, pragusid ja valle, kuid vett neis ei leidu. Kuu nähtava külje pindalast hõlmavad mered umbes 30%, tagaküljel on neid ainult 3% (paar väikest merd, sh. Moskva ja Unistuse meri). Mandrid on rohkem liigestunud pinnamoega ja kõrgemad (mägede suhteline kõrgus küünib 8-9 km-ni), seal on rohkesti kraatreid. Suuri lameda põhjaga kraatreid nimetatake tsirkideks. Paljude kraatrite keskel on üks või mitu mäetippu. Mitmest kraatrist lähtuvad väljapaiskunud kivimeist koosnevad heledad ,,kiired", mille pikkus küünib mitmesaja km-ni. Need on tekkinud kraatri moodustumisel välja paiskunud aine sadenemisel Kuu pinnale. Aja jooksul kiired kaovad, seda eeskätt tulenevalt erosioonist, mida põhjustab mikrometeoriitide sadu. Seetõttu on kiirtesüsteem jälgitav ainult noortel kraatritel.
annaabi.ee 
