Peaaju koore keskused
Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsutakse
elektroentsefalograafiks. Pealaele asetatakse eletroot, nendel eletrootidelt lähevad juhtmed
aparaati. Aparaat võimendab biovoolu ning kirjutab üles liikuvale paberile (või ekraanile).
Üleskirjutist nimetatakse elektroentsefalogrammiks. Elektroentsefalogrammil on näha erineva
kuju ja sagedusega laineid. Sarnased lained esinevad rühmiti. Neid sarnaseid lainete rühmi
kutsutakse rütmideks.
Eristatakse nelja rütmi:
1) alfa koosneb tsinusoidaalse kujuga korrapärastest lainetest. Nende amplituud, mis väljendub
laine kõrguses, on 50-100 mikrowolti mW, sagedus 8-13Hz. Alfalained domineerivad aju kukla
piirkonnas ja iseloomustavad puhkeseisundit. Neid saab silmade kinnipanemisega esile kutsuda.
Kui silmad lahti teha, siis alfalained kaovad ja asenduvad beetalainetega. Alfarütme iseloomustavad
ka orientatsioonirefleksid. Orientatsioonirefleks seisneb vastuses olukorra muutusele (nt vaatad
ruumi sisenevat inimest).
annaabi.ee 
