Katk
putukate ja puukide hävitamine. Desinsektsiooniks rakendatakse mehaanilisi võtteid
(riiete harjamine ja kloppimine, kleeppaberite ülesriputamine), füüsikalisi menetlusi
(kuuma õhu või veeauruga töötlemine, triikimine), keemilisi putukamürke ja
bioloogilisi vahendeid.
Deratisatsioon ehk rottide jt. Kahjulike näriliste hävitamine. Deratisatsiooniks
kasutatakse mehaanilisi vahendeid (lõksud, püünised), mürke (krõssiidi,
baariumkarbonaadi, tsinkfosfiidi, zookumariini ja mitmesuguseid teisi lisandiga
mürgistatud peibutussöötasid), gaase (vääveldioksiid, kloorpikriin, sinihape),
närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete
kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid.
Ajalugu
Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias,
Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50
(niinimetatud must surm)