kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand 1. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud, muudab keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks Elektroodides ja juhtmetes liiguvad elektronid tsinkelektroodilt vaskelektroodile. Lahustes toimub ioonide liikumine: a) Vasakpoolses anumas liiguvad tsingi ioonid elektroodist eemale ja sulfaatioonid elektroodi poole b) Parempoolses anumas liiguvad vase ioonid elektroodi poole ja anioonid sellest eemale c) Soolasillas positiivsed ioonid liiguvad paremale ja negatiivsed vasakule. Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele ja vastupidi:
kaudu, moodustades selliselt vooluringi. Soolasild kujutab endast klaastoru, mis on täidetud küllastatud soola lahusega (näiteks KCl küllastatud vesilahus). Soolasild on otstest suletud poorsete plaatidega, mille tõttu ei saa anumates ja soolasillas olevad lahused omavahel seguneda, kuid on võimelised laenguid üle kandma. Joonisel kujutatud elektrokeemilises rakus toimub 3 laengute ülekandmise protsessi: 1. Elektroodides ja juhtmetes liiguvad elektronid tsinkelektroodilt vaskelektroodile. 2. Lahustes toimub ioonide liikumine: a. Vasakpoolses anumas liiguvad tsingi ioonid elektroodist eemale ja sulfaatioonid elektroodi poole. b. Parempoolses anumas liiguvad vase ioonid elektroodi poole ja anioonid sellest eemale. c. Soolasillas positiivsed ioonid liiguvad paremale ja negatiivsed vasakule. 3. Elektroodide pinnal toimub elektronide ülekanne ioonidele