Umbes 10000 taimeliiki ja peaaegu pooled maailma kameeleonitest elavad üksnes Madagaskaril. Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Selles erakordses kasvukohas kasvab kuut liiki baobabe. Puud on kohanenud spetsiaalselt Madagaskari kliimaga: nad imevad vihmaperioodil end vett täis, elades sellest varust ülejäänud 8 kuud kuni uute vihmadeni. Nagu teisigi Madagaskari piirkondi, ohustab inimasustuse laienemine ka baobabimetsa. Seda protsessi on aga eriti raske peatada. Puud elavad sadu aastaid ega vilju mitte igal aastal. Põuaperioodi
dzunglitele idas, kuivadele heitlehistele metsadele läänes ja okkalistele põõsastele lõunas. Saarel on 5000 km praktiliselt puutumatuid randu, korallrifid, 50 rahvusparki-ja kaitseala ja 6 erinevat looduslikku piirkonda. Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m). Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Kristina Soboleva Madagaskar Rahvastik 6 0-14 aastased: 43.5% (mees 4,523,033/naine 4,460,473) 15-64 aastased: 53.5% (mees 5,483,684/naine 5,557,098) 65 aastased ja rohkem: 3% (mees 280,677/naine 348,591)
annaabi.ee 
