Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks. Hiinlased ütlevad, et kuna Tsingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile. Burjaadid kinnitavad, et kuna Tsingis sündis nende ajaloolistel aladel, on nemad tema vaimsed pärijad. Jaapanlastel on teooria, et Tsingis on tegelikult üks nende rahvuskangelane, kes lahingu kaotuse järel ei sooritanud mitte harakirit, vaid põgenes Mongoolia steppidesse
Romaanis ,,Ärganud krai" (1953) kujutab G. Musrepov töölisklassi formeerumist, kasahhi proletariaadi sündi39. Viimaste aastakümnete autoritest on Eestis enam teada40 novellikirjanikest Rollan Seisenbajevist (1946), Oralhan Bokejevist (1944), Muhtar Magauinist (1943), romaanikirjanik Änuar Älimzanovist ,,Kuller" (1974, e.k 1980, vene keelest tõlkinud Anna Parts). Muhtar Auezov (1897-1961) Sündis Tsingisi vallas Semipalatinski oblastis. Esivanemad kuulusid Tobaktõ sugukonda, kuhu kuulus ka kaasaegse kasahhi luule rajaja Abai Kunanbajev. Vanaisa käskis väikesel Muhtaril Abai luuletusi pähe õppida. 11-aastaselt, kui isa oli surnud, astus tulevane kirjanik onu Kassõmbeki initsiatiivil Semipalatinski linna 5-klassilisse algkooli. Kuna kasahhid ei tahtnud oma lapsi koolitada, täideti vene koole sundkorras kaks poissi igast vallast. 1919 lõpetas Semipalatinski Õpetajate Seminari