Kravitz on Tsingis-khaani varanduse vastu huvi tundnud juba viimased 40 aastat. Peale NSVL-i lagunemist asus ta ka usinalt oma meeskonnaga otsimis töid tegema. Nad uurisid Burkhan Khalduni mäge, kuid hammustavate kihulaste parved sundisid neid taganema. 2001. aastal avastasid nad väga tähtsa koha ölögchiin Kheremi või Armuandide müüri, mis on tuntud ka Ulaan Khadi (Punane kalju) nime all ning kõige selgemalt Tsingise müürina. Kolmest küljest lagunenud müüriga ümbritsetud küngas, mis on Mongoolias ainulaadne ehitis. Leitud matmispaik asub Mongoolia pealinnast Ulaanbaatarist umbes 320 kilomeetrit kirde pool. Hentii provintsis leitud matmispaik on ümbritsetud 3,2 kilomeetri pikkuse ja 3-4 meetri kõrguse müüriga. Selle lähedal asub khaani arvatav sünnipaik ja võib-olla ka koht, kus ta 1206. aastal kõigi mongolite valitsejaks kuulutati.
A. Fadejev kiitis 1949 Pariisis ,,Abaid" ja ,,Miljonär" kui kasahhi rahva kultuurilist kasvu tõestavaid teoseid. On kirjutanud ligikaudu 20 näidendit, samuti kasahhi kirjanduse õpikuid koolidele, kõrgematele õppeasutustele. Abai (1942) Ajaloolilist. Ibrahim Kunanbajev elas aastail 1945-1904. Kasahhi poeet, helilooja, filosoof. Lähendas kasahhi ja vene kultuuri, liberaalne islamist. Sündis Ida-Kasahstanis Tsingise mägedes. Ema andiski talle hüüdnime Abai 'hoolikas'. Pärast medrese lõpetamist õppis Semipalatinskis vene koolis, kus tutvus Lermontovi, Puskini loominguga. Peamine panus kasahhi kultuuri seisneb tema kasahhide rahvuslikkust ärgitavates luuletustes. Enne Abai-aega oli kasahhi poeesia suuline ja peegeldas nomaadlikke tegevusi. Abai eluajal suurenes vene kultuuri mõju, mis avaldus ka tema luules. Kasahhid peavad teda kasahhi rahvateadvuse äratajaks. Kasahhi Riiklik Ülikool kannab
annaabi.ee 
