Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus
Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus
plaatinasulamites. Roodiumikihiga hõbe ja kuldehted on väga vastupidavad. Roodiumi avastas 1803. aastal William Hyde Wollaston, pannes koos Smithson Tennantiga Lõuna- Aafrikast pärit plaattinamaagi kuningvette. Samal moodusel avastasid nad ka palladiumi, iriidiumi ja osmiumi. Saadud aines tekkis must sade, kust Tennant leidis iriidiumi ja osmiumi. Wollaston eraldas kuningveelahusest roodiumi ja teised koostisosad tsingipulbri abil. Pärast vase ja plii eraldamist lahjendatud lämmastikhappega ning lisades naatrumkloriidi jäi alles Na3[RhCl6] · n H2O , millest jäi vedeliku aurustamisel alles roosakaspunane sool, millest etanooli vähendamisel ja tsingi eemaldamisel saadi puhas roodium. Roodiumiks, mis tähedab kreeka keeles roosat, nimetas Wollaston elementi seetõttu, et paljud roodiumi sisaldavad ained seda värvi on.
annaabi.ee 
