Gooti stiil, bütsantsi kunst
retke lugu.
Lincolni katedraal Inglismaal
Bütsantsi kunst
Ida-Rooma riigi kunst (330.a-st, mil Byzantione linn nimeteti ümber
Konststantinoopoliks kuni selle vallutamiseni türklaste poolt 1453.a.).
Bütsantsi kunst on osa varakristlikust kunstist. Bütsantsi kunstis ühendatakse kreeka ja
rooma hilisantiigi ideed orientalistlike vormidega. Tsimene õtseaeg on Büsantsis keisar
Justinianuse valitsusajal (526-565).
Peamiseks ehitisteks on Hagia Sophia kuppelbasiilika Konstsntinoopolis ja oktogonaalne
San Vitale tsentraalehtis Ravennas. Just Ravennas on säilinud varaseid mosaiike.
Ajavahemikus 726-853 toimunud pilditülile (ikonoklasm) järgneb Makedoonija
dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija
renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp