Hiir rätsepaks
auto külge salaja.
,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake,
küll on tore sõidutee!"
Auto sõidab rutuga,
kuskil ei jää peatuma,
Tsilgast mööda kihutab.
Oh, kuis Jaan nüüd hädaldab:
,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake,
mis nüüd juhtub minule?"
Viimaks auto seisma jäi.
Jaangi vankri vabaks sai.
Kurval meelel hakkas ta
Tsilga poole kompima.
,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake,
millal jõuan pärale?"
Päike paistab palavalt,
Jaan peab käima käbedalt,
siis vast õhtuks jõuab ka
Tsilgasse ta kõndida.
,,Oh, mu Tsilga, Tsilgake,
tee on pikk ja vaevane!"
METSATALU TAAT JA HALDJAS
Oli mets ja metsas talu,
talus elas vanataat,
püüdis metsajärvest kalu,
haris väikest põllumaad.
Elas nõnda juba kaua,
ei tal olnud naist, ei last.
Ise keetis, kattis laua,
pesuvee tõi allikast.
Taadil olid kukk ja kana,
valge kits ja tuvipaar,
laut ja hurtsik õige vana,
ait ja aida taga saar.
Saar ei olnud tavaline,
nagu metsas näeme neid:
oli sajaharuline,
annaabi.ee 
