Tartu murre, Otepää murrak
5. pikk oo on ühesilbiliste sõnade nimetavas enam u poole, aga teistes käänetes
pikk selge o (soov enam u; soovio)
6. lühike õ, mis esineb nimetavas käändes olevates sõnades on hästi kuulda (õnn,
õrn, õigõ)
7. pikk õõ ja ka kõigis teistes käänetes peale nimetava on vene keelse õ tähe
moodi (õõrma, sõõrma)
8. iseloomulik on eeldatava 2. välte ebaootuspärane pikenemine (suvve ~ `suvve,
tsikule ~ tsikkule, jäänü ~ `jäänü).
9. Tartu murdele iseloomulik i-lõpuliste diftongide järelosise alanemine on
Otepääl juhuslikum ja märksa nõrgem, mistõttu seda ei ole märgitud.
10. mitmetel sõnadel on alalütleval käände lõpus kaks l- tähte (-lle). (rahvallõ,
kuningillõ, ilusillõ)
11. sõnade alguses esineb ts-. (tsiga, tsuskamma, tsirtsmä)
12. ainsuse sisseütlev lõpeb enamasti hõ, he peale, kusjuures sõna sisemine
annaabi.ee 
