"tsiiviilkubernerid" - 1 õppematerjal

Eesti uusima aja ajalugu

Järvamaal, Pärnumaa põhjaosas. 1905 aasta rev lõpp: detsembri-jaanuari vahetusel leiab aset verepulm, ehk karistussalkade tegevus. Sõjaseadus ­ Liivimaa kubermangus 22.11. Lõplikult sundisid Keskvalitsust Baltikumis karmimat kätt kasutama Läti sündmused. Balti kubermangud tunnistati avaliku mässu pk-ks, otsustati sellega kõva käega lõpp teha, 28.11 nimetati ametisse Baltimaade kindralkuberner. Selleks määrati sõjaväelane Vassili Sollogub. Talle allutati kõik kohalikud tsiiviilkubernerid, kubermagu valitsused, 19 000 sõjaväelast. Talle tehti ülesandeks mäss maha suruda. Hakkasid tegutsema sõjaväljakohtud. Arreteerimisest otsuse tegemiseni tohtis kulutada max 48h. Sollogub asus peakorteriga Riiga, toi sinna oma staabi ja töötas välja kava mässuliste rahustamiseks. Esialgu mõeldi Läti rahustamise peale. Alles pärast mõisate põletamise algust, 24.12 laiendati sõjaseadus ka Eestimaa kubermangule. Kindral Bezobrazovile jäi Eestimaa Kubermang, Lõuna-Eestis Orlovi