"tsigaan" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ja siis -- kuidas saadki veel peatuda sel põrgu kallakul? --, siis ei suutnud ma enam enese üle valitseda. Teine ots nöörist, mis kurat mu tiibade külge oli sidunud, oli su jala ümber mähitud. Ma hakkasin tänavail ringi hulkuma naeu sinagi. Ma ootasin sind väravate all, luurasin sind tänavanurkadel, valvasin su järele oma torni tipust, õhtuti tulin ma tagasi üha võlutumana, ahastavamana, nõiutumana, meeletumana! Teadsin, kes sa oled: egiptlanna, mustlastüdruk, gi-taan, tsigaan. Kuidas sain siis veel nõiduses kahelda? Kuula. Ma lootsin, et kohtuprotsess mind su võlust päästab. Uks nõid oli Bruno d'Asti ära kahetanud; ta laskis nõia ära põletada ja sai terveks. Teadsin seda. Tahtsin seda abinõu järele proovida. Enne aga katsusin sul keelata Jumalaema kiriku ette tulla, lootes, et sind unustan, kui sa sinna enam ei tule. Sa ei teinud sellest väljagi, vaid tulid tagasi. Siis tuli mul mõte sind ära varastada. Katsusin sellega ühel ööl toime tulla