"tsiakarjan" - 1 õppematerjal

Tartu murre, Otepää murrak

Karjapõlv Ommugune ülesstulek no tuu iks (= ikka) `olli küll üits kius ja rit. Aga no kos sa `pässit (= pääsid), mugup¦pidit tulema enne (= aga). Tõnekõrd ollit magama `jäänü küll kui õigati. `Tulti jälle uvveste et: «No kas ei saa joba `valmiss mis...» Kui `süümisega ruttu `valmiss es saa: «No missa mäletät (= mäletsed) sääl, kui sa joba ennembi `mõtsa ei saa.» Tuu olli sis ku elä(jä)karjan ollit. Tsiakarjan, tuu..., tuu võis veidikese `ildamp (= hiljem) minnä, sinnä nii `varra väega es sunnita. No aga toda kodutulõkit, toda `uutsõt `õkva nigu aina `aigu oodõtass `päivä pilve alt. Mitukõrd olli mõõdetu joba vari ärä, iks olli pikk. Mitukõrd ollil¦`loetut¦tsia ärä, käen omma kõik. Sii tsiga olli sellega, tuu tsiga olli tollega. Vanaemmiss olli `o¸kuga (= orikaga), pahrukene (= kuldikene) olli `põrsaga, töbisaba kiriväga (= kirjuga),