Vene kultuur
Haapsalust", mis hõlmab kolme pala: ,,Ühe lossi varemed", ,,Sõnadeta laul", ,,Skertso".
Paralepas jalutades kuulnud helilooja eesti rahvalaulu ,,Kallis Mari". Selle variatsioonid
kõlavad Tsaikovski VI sümfoonia teises osas.
XIX sajandi keskel tekkis vene heliloojate ühendus, mida tuntakse kolme nime all: ,,uus vene
muusika kool", Balakirevi ring või ,,Võimas Rühm". Sellesse ringi kuulusid Mili Balakirev
(18371910), Aleksandr Borodin (1833 1887), César Cui (Tsezar Kjui, 18351918),
Modest Mussorgski (18391881), Nikolai Rimski- Korsakov (18441908). Nende heliloojate
muusika püüdles rahvuslikest traditsioonidest lähtuva vene laulu ja rahvaluule poole.
Vene muusikaklassika parimaid traditsioone jätkas XX sajandi helilooja ja pianist-virtuoos
Sergei Rahmaninov (18731943). Oluline koht tema loomingus on vene loodusel (heliloojat
nimetati ,,vene muusika Levitaniks"). Suurt tunnustust on leidnud Rahmaninovi klaveriteosed.