Eesti raha 1918-2011
kõigil neil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. Algas ligi 4-aastane Saksa
okupatsiooniperiood.
Ka uutel võimudel kulus omajagu aega oma rahasüsteemi rakendamiseks. Osaliselt
taastati Eesti Panga tegevus, aga tegemist polnud siiski enam keskpangaga, vaid
okupatsioonivõimude kontrolli all töötava rahaasutusega, mis korraldas okupatsiooni
rahakäivet. Eestis sellel hetkel käibinud Nõukogude raha jäeti Saksa okupantide poolt
ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda
mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa
tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati
idamarkadeks. Nagu näha oli okupeeritud aladel keelatud isegi saksa oma riigimarkade
käibelelaskmine. Müntidest tulid käibele 1-, 5-, ja 10-riigipennised, mille aversil on riigi
nimetus, riigivapp ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht
(E.Olviste, 2010, lk.15)