Ametniku surm - täispikk tekst
käituda!"
,, See`p see ongi! Ma vabandasin, aga tema kuidagi imelikult... Ei öelnud ühtegi
mõistlikku sõna. Ega olnudki mahti kõnelda."
Järgmisel päeval ajas Tservjakov selga uue univormi, laskis juukseid pügada ja läks
Brizzalovile seletama...Kindrali vastuvõtutuppa astudes nägi ta seal palju palujaid, aga
palujate hulgas ka kindralit ennast, kes oli alustanud juba palvekirjade vastuvõtmist. Ära
kuulanud mõned palujad, tõstis kindral silmad ka Tservjakovile.
,,Eile ,,Arkadias", kui mäletate, teie ekstsellents," alustas eksekuutor seletust, ,,kui ma
aevastasin ja ...kogemata piserdasin...Vab..."
,,Kah asi...Hoidku jumal! Teie soov?" pöördus kindral järgmise paluja poole.
,,Ei taha kõneldagi!" mõtles Tservjakov kahvatades ,,Tähendab, on vihane...Ei, seda ei
või niisama jätta...Ma seletan talle..."
Kui kindral viimase palujaga vestluse lõpetas ja oli siseruumidesse minemas, astus
Tservjakov talle järele ja pomises: