Suur rahvaste ränne
hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali,
ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased.
Germaanlaste riigid kuni 486 a.
Germaanlaste riigid u 526 a.
Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased.
Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski,
Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes.
Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid,
keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau
alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600
asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas