Kõrg- ja hiliskeskaeg
Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi
käitumisviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid.
Rüütliks saamine-Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist
treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütle 7-aastasekt teenistust paazina mõnes
aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja.
Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid
kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi
valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele
laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis
tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse.
2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur