normaalse talitluse. Saab pesta nii karedas, kui ka merevees ning see ei vaja väga kõrget temperatuuri. Lisaks pindaktiivsele ainele kasutatakse pesemisvahendites veel igasuguseid lõhna ja värvaineid, valgendusaineid ning neid aineid, mis vähendavad vee karedust. Fosfaate kasutatakse pesemisvahendites, et muuta vee karedus pehmemaks ning neid püütakse asendada tseoliitidega. Pesemisvahendite kasutamisega kaasnevad nii mõnedki keskkonna probleemid. Pesuvahendid kogunevad looduses, ses kõik mikroorganismid lagundavad neid. Võib olla ka nii, et paljud pesuvahendid sisaldavad benseeni, ning keemilise reaktsiooni tulemusena võib tekkida fenool. Kui kuidagi juhtub, et pesuvahend satub veekogusse, näiteks järve, siis hakkab järv kinni kasvama ja vees elavatele loomadele/taimedele/kaladele muutub seal elamine võimatuks.
põhimassi mineraalid: vilgud, amfiboolid, päevakivid, kvarts. Need mineraalid moodustavad ka porfüroblaste, nagu seda teevad veel granaat ja stauroliit. Muskoviidi või tema väga peeneliblelise erimi, seritsiidi esinemine annab kivimile hõbedase läike, kloriidid, talk, epidoot ja serpentiin värvivad kivimi aga roheliseks. Kunagised lõhed on täitunud aga valkja kvartsi, kaltsiidi, albiidi, tseoliitidega. Madala astme moone: moondekivimid on peeneteralised. Nt kvartsliiva muutumuisel liivakiviks. Kõrge moondeastme kivimite (gneisside) põhimassi mineraalid on enamasti keskmiseteralised (suurusega 2-5 mm). Koos vilkude osakaalu vähenemisega kaob kivimeist kildaline tekstuur ning areneb tumedate (biotiit, amfiboolid, pürokseenid) ja heledate (kvarts, päevakivid) mineraalide kihtide vaheldumisena gneisiline tekstuur
annaabi.ee 
