Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
Reform
tähendas, et kõik vabad mehed viidi varanduse järgi viide gruppi, nad pidid
moodustama väeüksused ning end relvastama. Mida jõukam oli grupp, seda
enam pidi ta valmis seadma väeüksusi. Väeüksusi nimetatakse centuuriateks
(sadakonnad) ja nad olid olulised ka rahu ajal. Rahvakoosolekule koguneti
tsentuuriate kaupa. Kui rahvakoosolek toimus, siis häälte arv sõltus varandusest
seda pidi, et hääletati klasside kaupa ning ta sai hääli selle järgi palju ta sai
tsentuuriaid välja panna.
Vana-Rooma usund
Vana-Rooma usundil on palju ühisjooni Kreeka omaga, aga palju on ka erinevusi.
Üheks erinevuseks oleks see, et kui Kreeka usundis kujunes varakult välja
jumalate hierarhia ja valdav oli antropomorfistlik jumalate kujutamine siis
roomlased jõudsid jumalate hierarhiani üsna hilja ja seda Kreeka mõjul. Rooma
usundi eripäraks on see, et Rooma usundis selle kõrval jäi kauaks tähtsaks
kujutus Nuumenist (ebaisikuline jumaluse jõud või võim)