"tsentrumeid" - 1 õppematerjal

Maailmakirjandus III

Saksa valgustus Saksa valgustus tähendab eelkõige tormi ja tungi, Goethet ja Schillerit. Saksa valgustus on väga hiline, langeb kokku eelromantismiga. Progresiivsemad autorid. 18. sajand on saksamaale halb sajand, muutunud mahajäänud maaks, suuri kultuurikeskusi pole (nagu nt London ja Pariis), majandus halvas seisus. Säilis renessanslik võimukorraldus, Saksamaa oli killustatud, vürstkondlikkus, tsentrumiks Weimar, hiljem 19. sajandi algul Berliin. Tekkis uusi tsentrumeid ka juurde (nt Lepizig, Zürich). Jõupingutused olid suunatud ühtsema kultuuriruumi loomisse. Otseseid valgustuse jooni pole, kuid vähehaaval toimub lahtirebimine 17. sajandi traditsioonist. Nihke tulemused ei ole kuigi märgatavad, sünnib idealistlik koolkond, materialistlikku suunda praktiliselt pole. Filosoof Gottfried Wilhelm Leibnitz (1640-1716) , teeneks see, mis mujal oli olemas, Saksa Teaduste Akadeemia loomine, aitas luua vastavat asutust ka Venemaal. Riiklik teaduskeskus, oluline