Tesselatsioonid võivad olla: 1. Regulaarsed (rasterpilt, ruudustik, kaartide nomenklatuur) 2. Mitteregulaarsed (administratiiv ja poliitiline jaotus, TIN kõrgusmudel, suurte geoandmebaaside jagamine) - Punkt ja joonobjektide taustpinnad - Pindobjektide taustpinnad Ühtlase asetusega mõõtmispunkte käsitletakse esinduspunktidena, mis toodavad piksliväärtusi. Need võivad olla kas ,,ristmikupunktid" või ,,tsentroidid". Esinduspunktid määravad ka tesselatsiooni. Ühtlane jaotus võib olla ruudustik või heksagonaalne Punktid on 0 dimensionaalsed, esinduspunktid aga kahemõõtmelise pinnaüksuse esindajad Regulaarsete tesselatsioonide geomeetria: 1. Kuju objekti geomeetria 2. Külgnevus näitab naabrussuhteid (üle serva, üle tipu või üle mõlema), võib olla seotud juhtivusega, so servade ,,läbilaskvus". 3
4.2. Hambumisteooria alged Kiiruste hetkelise tsentri P (joon. 16. a.) geomeetrilist kohta liikumatul tasapinnal nim. paikseks tsentroidiks, tema geomeetrilist kohta liikuval, kehaga seotud tasapinnal nim. liikuvaks tsentroidiks e. aksoidiks. Tasapinnalist liikumist saab käsitleda kui liikuva tsentroidi libisemata veeremist paiksel tsentroidil. Kui valmistada vastavad 32 tsentroidid (joon. 16.b) ja panna nad teineteisel libisemata veerema, siis sooritab liikuva tsentroidiga ühendatud keha meie poolt soovitud liikumise. Hammasülekande sünteesimisel tuleb üle kanda vedava võlli 1 pöörlev liikumine veetavale võllile 2 nii, et ülekandesuhe 1 u12 = - = const . 2 Märk "-" viitab välishambumisele. Et võllidevahelist suhtelist liikumist paremini mõista, kasutame nn. liikumise
annaabi.ee 
