Veterinaarne histoloogia
lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150
µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid,
aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni
teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku
apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse
viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist.
Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad
lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline
epiteel). Sagarikusisesed juhad ühinevad sagarikevahelisteks juhadeks, viimased
paiknevad sidekoelistes sagarikevahelistes septides. Viimajuhad liituvad ning
suubuvad pankreasejuhasse. Pankreasejuha paikneb elundi sisemuses elundi
sabast kuni peani ja koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku.
Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust. Heledad
annaabi.ee 
