Siiski pole fotosünteetiliste pigmentide süsteem kohandatud maksimaalseks päikeseenergia neelamiseks. 200-400 klorofüllimolekuli (antenniklorofüll) koguvad energiat ühe fotokeemiliselt aktiivse tsentri jaoks, kus toimub energia muundumine. Neelatud kvandi energia antakse ühelt pigmendimolekulilt teisele, kuni ta kas jõuab aktiivtsentrisse ja indutseerib fotokeemilise reaktsiooni, või kiirgub poolel teel välja fluoestsentsikvandina või hajub soojusena. Neelatud ja fotokeemilistesse tsentritesse üle antud kvantide energia muundatakse keemiliste sidemete energiaks reaktsioonide süsteemis, mis moodustavad fotosünteetilise elektronide ülekande ahela. Süsteem sisaldab kaht fotokeemilist reaktsioonitsentrit: lühemalaineline P680 (H2O2 laguneb katalaasi osavõtul veeks ja O2-ks. Plastokinoonses ahelas toimub ADP fosforüleerimine, mille juures moodustuv ATP kasutatakse CO2 assimilatsiooni süsteemis.) ja pikemalaineline P700 (moodustunud NADPH kasutatakse ära
või eemalduvad sellest üheaegselt. Pakid tsentreerivad tooriku täpselt (tooriku ja spindli teljed ühtivad). Isetsentreeriva padruni pakid kuluvad ebaühtlaselt.Seepärast tuleb neid perioodiliselt üle treida või lihvida. Toorik kinnitatakse või vabastatakse võtme pööramisega.Seejuures tuleb võtit hoida kahe käega pidemeotstest. VÕTIT EI TOHI JÄTTA PADRUNISSE, SEST SEE VÕIB PÕHJUSTADA ÕNNETUSE!!! Tooriku kinnitamine tsentritesse. Tsentrid: Võllitüüpi toorikud, mille pikkus on üle viie korra suurem kui läbimõõt,kinnitatakse treimiseks tsentrite vahele. Kõigepealt puuritakse tooriku otstesse koonilised süvendid tsentriavad, mille kaudu toorik toetub tsentritele.
annaabi.ee 
