ühesugust ruumilist struktuuri. 7. Prokariootsete ja eukariootsete rakkude peamised erinevused. Prokariootidel ehk eeltuumsetel puudub piiritletud tuum, mis eukariootidel ehk päristuumsetel on olemas. Prokarüootidel on raku DNA koondunud ühte piirkonda, mida nimetatakse nukleoidiks. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Eukarüootidel on geenis intronid, pre-mRNA läbib splasingu, modifitseeritakse ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse. Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke. Promootorid on keerulisemad. Eukarüootide rakud on üldiselt 10 korda suuremad. 8. Raku-ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. VT SARAPUU ÕPIKUST 9. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon (endoplasmaatilise retiikulumi lüsosoomid, Golgi kompleks)
Pärilikkusaine. Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Bakterirakk on haploidne. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud. ORGANELLID: eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Gaasivakuoolid esinevad veekeskkonnas elavatel bakteritel, aitavad tõusta pinnale ja vajuda sügavale. Bakterite kasv ja paljunemine. Koloonia. Paljunedes moodustavad bakterid nn pesa e koloonia. Pesa on silmaga nähtav. Bakterite kasvuks on vaja optimaalseid tingimusi: Sobiv kasvutemperatuur. Külmalembelised, kesklembelised, soojalembelised. Niiskus Toitainete olemasolu Jääkainete vähesus