Hääldus ja hääldusteadused
poolvokaalseks konsonandiks, nt /j/, /w/ või //.
4. Häälikumoodustuse fonoloogiline aspekt
4.1. Erisused keeliti: näiteid vokaalisüsteemidest
Eesti kirjakeele i, e, ä ning a, o, u moodustuvad faktiliselt kardinaalvokaalidena, s.t trapetsi otstes
(vt seal lõikuvaid põikjooni). Teisisõnu, tänapäeva haritud eestlase kõnet iseloomustab keele
maksimaalne liikumisulatus ette-taha-suunal. Huulvokaalide ü, ö ning huulestamata tagavokaali õ
moodustus võib olla teljest vaid pisut tsentripoolsem (lähenedes kolmnurga külgedele, kuid siiski
neist väljapoole jäädes).
Peen punktiir skeemi vasakul väljal tähistab telge, kust tegelikult kostavad P. Ladefogedi võrguõpiku eesmised
"kardinaalvokaalid" (http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/vowels.html). See näitab, et inglise
(vmt) emakeelega kõnelejal on raske kujutleda ja teostada häälikuid, mis oleksid nende [a]-st ja [e]-st veelgi (!)
eespoolsemad
annaabi.ee 
