Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel
Sellel perioodil vahetus 23 valitsust.
Riigikogus domineeris kolm põhijõudu -- vasaktiib, kuhu kuulusid Tööerakond, Eesti
Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei. Parempoolse tiiva
moodustasid Põllumeestekogud ja Kristlik Rahvaerakond ning tsentri Eesti Rahvaerakond.
Kuigi poliitilised jõud parlamendis olid enam-vähem tasakaalus, oli siiski
täheldatavparempoolsete agraarparteide mõju kasv ning sotsialistlike ja tsentriparteide mõju
vähenemine. Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid.
Tulenevalt demokraatlikust keskvõimust ja seadusandlusest moodustati linnades,
maakondades ja valdades moodustativõimalikult suurte demokraatia tunnustega
omavalitsused. Omavalitsuste poliitika oli aktiivne ja rahvale arusaadav. Võib kindlalt öelda,
et Eesti omariikluse tegevamaks küljeks olid tegusad omavalitsused. Hilisemad katsed
omavalitsuste autonoomiat kitsendada põhjustas rahva tugeva vastuseisu