Just sõjalennunduses leidsid esmalt rakendust erinevad ülelaadimismeetodid viisid, kuidas mootorisse minevat õhku survestada ja seeläbi igaks töötaktiks silindrisse rohkem küttesegu saada. Selleks olid kasutusel kahte tüüpi kompressorid nn. mehaanilised kompressorid ja turbod. Turbo tööpõhimõte Põhierinevuseks turboülelaadimise ja teiste kompressoritüüpide (Roots, topeltkruvi ja tsentrifugaalkompressorid) vahel on see, kust võetakse energia täiendava õhu pumpamiseks mootorisse. Nimelt on sisepõlemismootor vaatamata rohkem kui sajandipikkusele tehnilisele arengule endiselt üpris ebaefektiivne jõuallikas kütuse põlemisel eralduvast energiast läheb auto liigutamiseks vaid umbes veerand. Natuke alla 10% neelavad hõõrdekaod, kolmandik läheb
The Garrett Corporation varustas mootori laaditava õhu jahutiga (järeljahuti) B-17 tarbeks. Leiutis oli paigutatud siis General Electricu turbolaaduri ja ,,Pratt and Whitney" mootori vahele. Hilistel 1940'nendatel ja varastel 1950'nendatel pühendus Garrett põhiliselt väikeste gaasiturbiinmootoritele, mis arendasid jõudu alates 20 hp'st lõpetades 90hp'ga (15-67kw) Insenerid olid välja arendanud hea kodade metallurgia, ,,high performance" tihendid, radiaalsed sissevooluturbiinid ja tsentrifugaalkompressorid. 27. septembril, aastal 1954 otsustas Cliff Garrett lahutada turbolaadimine gaasiturbiini osakonnast seoses diiselmootori turbolaadurite äriliste võimalustega kasvamisega. See oli algus uuele ,,AiResearch Industrial Divisionile"(õhu uurimise tööstuslik osakond)- mõeldud turbolaadurite kavandamiseks ja tootmiseks. ,,AiResearch Industrial Divison" nimetati hiljem ümber ,,Garrett Automotive'iks" Chevrolet Corvair Monza ja Oldsmobile Jetfire olid esimesed turboülelaadimisega sõiduautod
annaabi.ee 
